Overblog
Suivre ce blog Administration + Créer mon blog
  le blog kodamian

Apprendre à connaitre nos voisins : LE KIRIBATI

30 Janvier 2011, 08:20am

Publié par kodamian

Voir les commentaires

UN TAXI A WALLIS : l'email .

28 Janvier 2011, 07:01am

Publié par kodamian

bertrandcoste@msn.com

Voici l'email de la personne qui un jour m'a signalé qu'elle avait une activité de taxi. Dans un article précédent, j''avais indiqué le numéro de téléphone mais il n'est plus d'actualité.

Un intervenant sur le blog m'a donné ainsi cet email qui lui a permis de contacter la personne en question.

Voir les commentaires

UN CHANT DE WALLISIENS EMIGRES SUR LE CAILLOU ( nouvelle-caledonie )

26 Janvier 2011, 08:43am

Publié par kodamian

http://theses.univ-lyon2.fr/documents/lyon2/1976/mayer_r/pdfAmont/mayer_r_2.pdf

 

voici un chant qu'on trouve sur le lien ci-dessus .

 

Un chant de Wallisiens émigrés (17)

 

Fakatapu Lavelua mo siau kau fau
Pea taka silou atu ki he tagata mau
E mole tonu kau hiva hee lahi te mau
E tonu ke hiva heni i siou fale hau.


Tous mes respects à toi, Lavelua, ainsi qu'à ton Conseil (18)
Et mes excuses auprès de tout compositeur :
Je n'ai pas le droit de chanter car nombreux sont les compositeurs
Qui doivent chanter dans ta maison royale.


Au tala noa mua ki taku nofo i tai
Oie Lavelua he mea taka mamahi
Moka au sipa noa i hina aho e tahi
Ko siona ikuaga ko te mate fia kai.


Je vais d'abord parler de mon séjour par-delà la mer (à Nouméa)
Hélas ! Lavelua, c'est quelque chose qui fait pitié !
Lorsque j'erre sans rien faire, rien qu'une journée,
Le résultat, c'est qu'on meurt de faim.


Mea taka otaofa ki he tagata masiva
Ê tau ki Niumea mole hona kaiga,
Hogala siona loto i sii terni aia
Mole leva kei galo ia Uvea masiva.


C'est quelque chose de pitoyable lorsqu'un homme pauvre
Arrive à Nouméa, alors qu'il n'a pas de parenté.
Peut-être que son coeur, à ce moment-là,
Il ne fait que penser alors à son Wallis pauvre.


E lelei Ualisi toku motu masiva
Au kai noa ai mo moe faitaliha
He ko taku nofo ae i Kaletonia
Ka mole he paaga peau halofia.


C'est mieux Wallis, ma pauvre île.
Je mange sans payer et je dors librement
Car pendant mon séjour ici, en Calédonie,
Si je n'ai pas d'argent, je meurs de faim.


Tamai mo fae ofa o hufaki
Huiaki siaku nofo i te fenua nei
Mole hala hina aho mo tuutamaki
I te atu motoka mo te atu masini.


Père et mère, ayez pitié et priez.
Priez pour mon séjour dans ce pays.
Il ne se passe pas un jour sans qu'il y ait un accident
Accidents dus aux voitures et aux machines.

 

Ce chant a été composé par les Wallisiens de la première heure ayant débarqué en nouvelle-calédonie.

Voir les commentaires

un lien extraordinaire pour connaitre wallis ... avant ...

26 Janvier 2011, 08:42am

Publié par kodamian

http://theses.univ-lyon2.fr/documents/lyon2/1976/mayer_r/pdfAmont/mayer_r_2.pdf

 

On y trouve de nombreux récits .

Voir les commentaires

un lien extraordinaire pour connaitre wallis ... avant ...

26 Janvier 2011, 08:42am

Publié par kodamian

http://theses.univ-lyon2.fr/documents/lyon2/1976/mayer_r/pdfAmont/mayer_r_2.pdf

 

On y trouve de nombreux récits qui vous passionnerons si vous vous intéressez de près ou de loin à ce qui concerne l'histoire de wallis.

Voir les commentaires

Un groupe sur facebook de gens d'origine wallis/futuna...

25 Janvier 2011, 17:14pm

Publié par kodamian

wfdescendants@groups.facebook.com

 

Sur ce site, vous rencontrerez des gens très sympathiques qui recherchent leurs origines à wallis comme à futuna, ou qui partagent avec d'autres leurs propres connaissances.

C'est très intéressant de rencontrer des gens pour qui leurs origines sont très importantes et qui cherchent à préserver ou à renouer avec la connaissance des langues vernaculaires, mais aussi des traditions.

 

Alors, si vous pratiquez le français, l'anglais, le wallisien ou le futunien, vous serez très contents, j'en suis sûr, par les rencontres que vous pourrez y faire.

 

Bonne découverte.

Voir les commentaires

Le beau temps est de retour après des jours de pluie ...

23 Janvier 2011, 13:57pm

Publié par kodamian

Après une semaine de pluie sans discontinuer, le beau temps est de retour en ce week-end sur le fenua et celà permet de retrouver le soleil et de prendre un peu de chaleur.

Il faut dire que la pluie qu'on a connue ces jours-ci n'ont pas été sans conséquence sur wallis,où l'on peut constater sur la RT1 un certain nombre de " trous " dans la chaussée, qui n'étaient pas présents auparavant.

 

Ainsi, il est recommandé à tous la plus grande prudence en circulant sur les routes du fenua, mais soyons sûrs que d'ici peu, les services concernés répareront les voies et qu'on pourra de nouveau retrouver une chaussée normale.

 

Bon week-end

Voir les commentaires

ANNEE 2011 : remontée de l'euribor , marchés actions ?

23 Janvier 2011, 13:44pm

Publié par kodamian

Si l'on observe la courbe de l'euribor au cours des dernières semaines, on peut alors s'apercevoir que son taux augmente et que cette augmentation s'accélère depuis quelques séances.

Peut être est ce un signe précurseur d'une remontée des taux d'intérêts, mais il faut essayer de mesurer quelles en seraient les conséquences à plus long terme.

Certains conseillent aujourd'hui d'emprunter à taux faible sur le long terme  pour placer sur des instruments financiers qui suivront l'augmentation des taux ( oat par exemple ) ou encore sur le marché des actions.

 

L'euro augmente actuellement depuis quelques séances, et il s'agit peut être d'une des conséquences de l'entente américano-chinoise visant à maintenir leurs deux monnaies respectives à un niveau de valorisation faible de manière à préserver un avantage au niveau du taux de change par rapport à la monnaie unique europeenne..

 

Aujourd'hui, néanmoins, personne ne peut dire de quoi l'avenir sera fait.

 

Personnellement, l'année 2011 semble favorable aux marchés actions, qui, si on les regarde sur les dix dernières années, ont gardé un niveau de valorisation identique.

 

 

Voir les commentaires

Un mois après noel ...

23 Janvier 2011, 07:54am

Publié par kodamian

Voilà, nous sommes le 25 janvier et Noel est passé depuis un mois. On n'a pas connu d'hiver enneigé à Wallis mais on a pu voir ce qu'a connu la métropole au cours de ce début d'hiver si particulier.

Bientôt, ce sera la rentrée scolaire à wallis, mi-février, et les enfants feront leur retour vers les établissements du fenua.

 

Tous les papalagis ne sont pas encore arrivés ou retournés de vacances, mais les semaines à venir vont connaitre une certaine agitation avec ceux qui arrivent pour la première fois et qui chercheront à se loger, à acheter leurs meubles etc...

 

Les magasins sont prêts à les recevoir et à emmenager leurs futures habitations. Certains feront venir des containers, d'autres achéteront sur place.

 

On trouve quasiment tout à wallis pour ce qui est de l'essentiel, et il n'y a aucune crainte à avoir pour ceux qui penseraient que le bout du monde rime avec ... galère . Ce n'est pas le cas , pas le moins du monde.

 

Alors bienvenue aux nouveaux arrivants, et vous verrez, vous ne le regretterez pas si vous savez voir et prendre le temps d'apprécier les plaisirs et la joie de vivre au ...paradis.

Voir les commentaires

Pierre Chanel : son histoire et sa vie .... EN WALLISIEN

22 Janvier 2011, 13:20pm

Publié par kodamian

Voici un article par Malia Pipiena LIE traduit en wallisien concernant la vie de Pierre CHANEL. Un grand merci à Malia.
 
Ko Patele Sanele (1803, Molovele o Pelese, Aino ?? (1) 1841) ne’e kote patele katolika ne’e fakamafola lotu pea maletile.
 
A/ Tona ma’uli
Ona ‘uluaki ta’u
 
Ne’e tupu Petelo Lui Malia Sanele ite ‘aho 12 o sulio 1803 ite fale gaue kele ko Lapotie (2) ne’e ovi kite kolo ko Kue ite palôkia o Pelê i Falani.
Ite ‘osi otana ako i Kalasi (3), ne’e tokaga’i ia ete patele ote kolo ia Patele Trompier. Kote‘uhi ko tana tauhi lotu lelei mo tona ‘atamai. Pea ne’e fakahû ia kite faleako ote Ekelesia pea mona muli’i te ako ite seminalio ite 1819. Ne’e kamata ‘ako ite seminalio veliveli o Mekisimie mo Pelê ite 1823 pea toe hoko atu ite seminalio lahi o Pulû ite 1824. Ne’e fakanofo pelepitelo leva mo ‘ihi age fo’i toko 24 ‘ete ‘epikopô ko Devie ite aho 15 o sulio 1827. Pea ne’e vikalio ia ite ki’i temi si’i pê, i Apelie. Ne’e toe fetaulaki mo Kolote Bret o liliu ai la ko tona kautagata pea toe kau ite kau ‘uluaki fakamafola lotu o Malia. Talu mai tana kei muli ne’e manatu Sanele ke ‘alu ite’u gaue fakamafola lotu ki tu’a-pule’aga, pea ko tana manatu ‘aia ne’e toe fakamâlohi’i ia ‘uhi kote’u tohi ne’e tau mai ki Apelie maite vikalio ‘afea ne’e fakahoko ia kote tagata fakamafola lotu i Initia.
Ite ta’u ne’e hoko atu kiai, ne’e kole e Sanele kite ‘epikopô o Pelê ke fakagafua age hana ‘alu ite’u gâue fakamafola lotu i tu’a-pule’aga. Ne’e mole tali tana kole kae fakanofo ia kote patele ote palôkia siakina o Kolose lolotoga ta’u e tolu o na fakaha’ele ai o toe ma’uli mai kite lotu ite ki’i temi nounou ‘aia. Ne’e ‘ofaina’i ia ete haha’i ‘uhi ko tana tauhi lotu lelei. Pea ko tana’û tauhi lelei, tâfito kite kau mâhahaki ote palôkia ne’e malave loto kite haha’i ‘ae o kamata ai tanatou ma’uli fakalotu ‘uhi kote kua toe fakamalohi’i mai o tanatou tui. Lolotoga te temi ‘aia ne’e logo Sanele kite talanoa’i ote kau patele faka tiosese ne’e natou loto ke laga he kautahi fakalotu kohe molaga faikole kia Malia te fa’e a Sesu.
 
B/ Malisi pea fakamafola lotu
 
Ite 1831 ne’e ulu Sanele kite Sosiete o Malia ia te kau malisi. Ko natou ‘aia ka natou fakakaukau’i anai te’u gaue lotu ite telituale mo te’u gaue fakamafola lotu i tu’a-pule’aga. Pea ne’e mole fakanofo ia ete kau malisi ke fakamafola lotu kae faka’aoga’i e natou tona’û faiva ke ‘uluaki pule faiako fakalaumalie ote seminalio o Pelê o nofo ai la o ta’u nima. Ite 1833 ne’e kaugâ’olo ia mo patele Soane-Kolote Colin ki Loma o kole te fakamo’oni ote sosiete ne’e hoki laga. Ite 1836 ne’e fakaui te kau malisi i tonatou hoki kua fakamo’oni ete Tu’itapu ko Kelekolio XVI, ke natou ave ni kau fakamafola lotu kite telituale ote Pasifika Saute-Uesite. Ne’e faiako Sanele kite malisi ite ‘aho 24 o Sepetepeli 1836 pea fakanofo leva kote pule ote kau fakamafola lotu malisi ‘ae leva ne’e fakatotonu ke natou mavae i Leava ite ‘aho 24 o tesepeli. O kaugâ’olo ai nâtou mo Moseniolo Soane Patita Pompallier ‘ae ne’e liliu leva kote ‘uluaki ‘epikopô o Niusila.
Ne’e ‘uluaki folau ia Sanele kite’û motu o Kanali ite ‘aho 8 o sanualio 1837, o ma’u ai e Kolote Bret te kautagata o Sanele te ta’i mahaki o iku ai la motana mate ite tai ite ‘aho 20 o maio 1837. Pea folau leva Sanele ki Valepalaiso ite ‘aho 28 o sunio. Ne’e nonofo ai te’u patele Falani Picpus ‘ae ne’e tauhi kite Vikaliatu ote Oseania Esite. Ne’e tolu tu’u i Kapie ite ‘aho 13 o sepetepeli pea fa tu’u i Tahisi ite ‘aho 21 o sepetepeli o fetuku ai natou kite vaka kote Laiatea (4). Ite mânua ‘aia ite ‘aho 23 o ‘oketopeli ne’e natou folau fakahaga ki Uvea te motu ne’e kei fakahigoa ete kau Falani ko Ualisi ke fakahifo ai te’û fakamafola lotu e lua. Kote nofo’aga ma’uhiga ‘aia ote kau malisi fakamafola lotu o Toga. Ne’e toe hoko atu te folau a Sanele ki te’u motu o Futuna o kauga’olo mote felela laiki Falani ko Malia Nisie Delorme. Ite ‘aho 8 o novepeli 1837 ne’e tau fakatahi nâua ki Futuna mote polotesita pilitania ne’e fakaheka i Toga. Ne’e higoa ia ko Toma Boag pea ne’e ma’uli ite motu (Futuna).
 
C/ Maletile
 
Ne’e ‘uluaki talitali lelei’i nâua ete hau ote fenua ia Niuliki. Ite ‘osi atu pe otanâ ako te lea ote fenua pea mo tanâ kamata fakamafola te ‘evaselio kite haha’i totonu, ne’e kamata ‘ita ai leva te hau. Ne’e na mahalo ia e molehi anai ete lotu a Kilisito tona ma’uhiga itona ‘uhiga ‘uluaki takitaki mo hau. Pea ite fia papitema o tona foha ko Meitala ne’e na fekau leva tana tama-tau ma’uhiga ko Musumusu te ‘ohoana o tona ‘ofafine ke na fai te me’a fuli e feala ai anai ke gata te fîhia. Ne’e ‘uluaki ‘alu ia Musumusu kia Meitala pea nâ fuhu ai nâua o lavea ai Musumusu o ‘alu ai ia kia Sanele o loi ke faito’o. E lolotoga faito’o ia e Sanele kae fe’ulufi mai te tahi’û tagata o maumau’i tona ‘api. Pea to’o leva e Musumusu te toki ona tâ’i ‘aki tona fo’i ‘ulu o mate ai Sanele ite ‘aho 28 o apelili 1841.
Ne’e hoki ‘osi te’u mahina kiai pea hoki logo te mate o Sanele i tu’a-pule’aga. Pea ne’e tehi’i ta’u katoa tona hoki ‘iloi ete kau malisi o Falani, pea ko nâtou a’e mai Niusila ne’e hoki natou ‘iloi ite vaelua ote temi ‘aia.
Ite ‘osi o vaha’a e lua kite fakapô, ne’e ‘aumai ia Felela Malia Nisie mo Boag pea mo ‘ihi atu kau tokoni ki Uvea ite vaka kote Uliami Hamilton. Kote vaka fai koloa mai Amelika ne’e tau mai ite ‘aho 18 o maio 1841. Ite temi ‘aia ne’e tau mai te logo ki Kololaleka i Niusila. Pea fakahâ e Malia Nisie kite tagata tokoni o Moseniolo Pompallier ko Felela Soane Patita ??, kua mate ia Petelo Sanele.
Ne’e logo’i e Moseniolo Pompallier te mate o Patele Sanele ite ‘aho 4 o novepeli 1841 ka ne’e lolotoga nofo ia i Akaloa o na fakaui ai te vaka fai-folau Falani kote Lalie ne’e pule ai te lietena ko Bourzel pea mote tahi vaka kote Sagata Malia. O tau ai ia ki Uvea ite ‘aho 19 o novepeli o ha’u ai mo Patele Viard. Ne’e tau mai te’û vaka lualua ki Uvea ite ‘aho 30 o tesepeli 1841. Ne’e tâ’ofi ai e te tagata fakamafola lotu o Uvea ia Moseniolo Bataillon ke nofo mu’a te ‘epikopô i Uvea ‘ae e lahi ai te maliu kite lotu. Ne’e fekau ete ‘epikopô kia Viard ke ‘alu ki Futuna o tau la ia ki ai ite ‘aho 18 o sanualio 1842. Ne’e iai te pule ne’e higoa ko Maligi ne’e mole loto kite matehi o Sanele. Pea ne’e na tali ke huke te sino o Sanele o na ‘ave kite Lalie ite ‘apogipogi ake, o kofukofu aki te’u têuga fakafenua.
Ne’e kole ete kâpiteni kite tôketa ote mânua ia Rault kena vâkai te toega ote sino. Ne’e hoki ‘osi te temi loaloaga ki tana vâkai pea hoki feala leva tana fakamo’oni pe kotona sino totonu ‘aki pê tana manatu’i te ‘uhiga o tona fa’ahiga matehi ne’e fakamatalatala lele’i e Felela Nisie. Ne’e teuteu’i ete toketa te’û hui ke feala ke tologa fualoa. Ona fakatakai ‘aki te’u kie pea fafa’o kite fo’i puha o ave kite Sagata Malia. Ne’e ‘ave te sino ki Kololaleka i Niusila o tau ki ai ite ‘aho 3 o maio 1842.
Ite faka’osi o maio 1842 ne’e ha’u te mânua Falani kote Sonasi kite vakataulaga ote’û motu. Ne’e hifo te toketa ote mânua o fakafelave’i kite kau malisi ote fenua o natou fakahâ age kiai tonatou loto ke taupau faka’ete’ete te toega’i sino o Sanele. Aki te tokoni ate toketa ne’e natou fa’u te puha ukamea o fola kie’i. Pea fafa’o faka’ete’ete te toega’i sino kite puha. Ne’e takai te puha ‘aki te’u kie o fafa’o kite puha akau tologa.
Ne’e ‘ui age leva e patele Forest e tonu ke taupau te puha ihe kogame’a lelei ke feala hona tologa i tana ‘osi fakamahinohino te ma’uhiga ote taupau lelei’i ote toega’i sino. Ne’e na fakamahino ia kia Patele Colin ae ne’e na laga mo ‘uluaki pule ite Sosiete o Malia i Falani.
 
D/ Te toega otona sino
 
Ne’e tuku ai te toega’i sino ite taulagavaka ote fenua o kaku kite 1849 o hoki ave ai e Patele Petitjean ki Okalani ite lagi kamata’aga o apelili 1849. Pea mavae leva i Niusila ite ‘aho 15 o apelili 1849 ite mânua ko Maukin o ha’u ai ki Sitinê i Ositalalia ite ‘aho 4 o maio. Ne’e tali e Patele Rocher te puha ne’e tuku ai te’u hui pea na ‘ave kite kapela o Kalatesevili i Sitinê ite ‘aho 7 o maio. Ne’e vakavaka’i mamalie e patele Rocher te’û tonu o ‘uhiga mote temi ‘ave ote kotenea ki Pilitania mo Falani. Ne’e na kumi he kâpiteni e falala kiai pea mohe tahi e falala anai kiai i Lonitoni kena tali te uta pea mo fai te latuani pea hoki ‘ave leva ki Lione. Ite kamata’aga ote 1850 ne’e mavae ia patele Bernin o ‘alu ki Falani. Ne’e kote vikalio tokoni ote ‘epikopô Douarre te vikalio apositolika o Niukaletonia. Ne’e mavae ia mai Sitinê o alu ki Lonitoni ite Uatelo ite ‘aho 1 o fepualio 1850 o folau ai mote’u hui o Patele Sanele. Ite ‘aho 1 o sunio 1850 ne’e tau ai te toega’i sino kite fale nofo’aga-pule ote Sosiete o Malia i Lione o fiafia ‘aupito ai ia Patele Colin te tagata ‘aia ne’e na laga te kautahi malisi.
 
E/ Te fakamaliu o Futuna
 
Ne’e kote maletile’i o Sanele ae ne’e feala ai ke iku tana gaue fakamafola lotu. Ne’e fekau e Pompallier ke ‘olo ia Patele Sevelo Catherin mo Falakiko Rouleaux-Dubignon pea mo Felela Malia Nisie ke liliu nâua kite motu o nâ tau ite ‘aho 9 o sunio 1842. Ne’e ‘osi age leva kua maliu te tokolahi ote motu o lotu katolika. Ne’e maliu mo Musumusu pea lolotoga tana takoto vaivai mahaki iâ mu’a o tana mate ne’e na tala age fenei ke tanu ia ite mu’a ekelesia o Poi, ke hau pê la te haha’i o malamalaki tona tanu’aga i mu’a otanatou kaku o atolasio kia Petelo Sanele.
 
F/ Pe ne’e hoko mo’oni pe kohe fakamatala loi
 
E ma’uhiga ke tokaga he piokalafe tautohi o ‘uhiga mote ma’uli ote kau sagato na’a kita faihala o lau ne’e faigafua te maliu ‘ate haha’i o Futuna.
 
Kote sivi mamafa aupito iâ mu’a ote peatifiko o Sanele itona maletile ite 1889 kae tâfito tona fakasagato ite 1954 ne’e lahi te fakamatala fakalâluvale pea mote fakamatalelei’i o tona ma’uli
Ko kaupepa e lua ite’u kaupepa e tolu ne’e tohi ai tana sulunale itona ma’uli i Futuna kei ma’u. Kote fakamo’oni ma’uhiga aia ote sivi kitona ‘uhiga ma’uli fakamafola lotu. Pea kote tahi me’a e kovi kote lahi ote’u hala ite’u tohi fakamatala otona ma’uli ‘aeni ne’e tou palalau kiai pea mo ni’ihi fakamatala hala e feala ke ma’u ite neti. E lahi te faihala kite seokalafia fakatahi mote’u talanoa takoa ne’e ‘alu ia Sanele ki Niuhepiliti (Vanuatu) pea takoa e kau Futuna kite’û motu ‘aia.
 
Ne’e fa’u te hiva ote fa’ahiga me’e e higoa kote eke o hage leva ko hanatou fakahemala ite ‘osi mate atu a Sanele. Kei faka’aoga’i pê te me’e ‘aia ite’û motu o Toga. Ne’e fakahâ ko Sanele kote maletile pea peatifiko ite 1889. Pea ne’e fakasagato ia ite 1954 ete Tu’itapu ko Pi XII. Ko tona ‘aho lafeti ite Ekelesia Katolika kote ‘aho 28 o ‘apelili. Ne’e fakaliliu tona’û hui ki Futuna ite 1977. Ne’e fakaliliu motona fo’i ulupoko mafa’a ki Futuna ite 1985.
 
G/ Kole
 
Sagato Petelo Sanele ne’e ke li’aki tou fenua kake ‘alu o faka’ilo ia Sesu te haofaki’aga ote malama kite kaiga ote Oseania. Aki tou taki ete laumalie ote Atua ‘ae kote mâlohi’aga ote vaivai ne’e ke fakahâ tou ‘ofa lahi logo la kohe me’a e to’o ai tou ma’uli. Foaki mai ke matou ma’uli ite aho fuli o hage ko koe ite toka lelei mote fiafia mote ‘ofa. Faka’amu ke feala ke hoko tou kole kohe kole mulimuli’aga o amatou’û haha’i gaue lotu ke fakamafola te pule’aga ote Atua i potu mo potu ote mala nei katoa.
 
 
I now request all those who would read these lines to forgive me for any mistakes you might find. Despite my lack of intelligence, I still accepted a brother and sister’s request to translate this topic into Wallisian. I just wanted to share a part of our islands’ history with our families from Fiji.
My respects.
Thanks
 
Eau kole atu leva kia koutou fuli ka kotou lau anai te’û laini nei ke kotou fakamolemole age kini hala ekotou ma’u anai. Logo la te nou otoku ‘atamai ka kuau tali pê te kole o nioku tuaga’ane mo tehina ke fakaliliu faka’uvea te tema nei. Ko haku fia vaevae pê he koga’i hisitolia o otatou motu mo otatou famili mai Fisi.
Kuau faka’apa’apa atu.
Mâlo
 
 
(1) (1803, Montrevel-en-Bresse, Ain – Poi, Alo - Futuna 1841) ; (1803, Molovele o Pelese, Aino..)
(2) La Potière ; Lapotie
(3) Cras was a parish ; Ko Kalasi ne’e kote palôkia
(4) The Raiatea was a ship. Kote Laiatea ne’e kote mânua
 
 
Malia Pipiena LIE
 

Voir les commentaires

1 2 3 4 5 > >>